GPS: 59° 11' 57" N, 27° 32' 5" E
)
Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Asub piirkonna kõrgeimal künkal, maalilisel Kuremäel.
Õigeusklike räägitud legendi järgi näinud kohalikud talupojad XVI sajandil siinsel mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni.
Sündmust kujutav maal on näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast hakati mäge kutsuma ka teise nimega, 'Pühtitsa' ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel.
Ka luterlased tahtsid Kuremäele kiriku ehitada ja sinna kalmuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid pastorid ja talurahvas. Alguses olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise kepp käes talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku.
Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt
Klooster tegutseb tänaseni ja on isemajandav. Tänapäeval elab Pühtitsa kloostris üle pooleteistsaja nunna.
Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhja kujulised puuriidad, väravatornid ja kõrged müürid. Kindlasti tasub käia loodenõlva all oleval pühal allikal ja suplusmajas suplemas.
Kuremäe klooster on Ida-Virumaa suurimaks turismimagnetiks.
Fotod: Rainer Süvirand